Mis on see probleem, mida lahendame?

Kindlasti tajute, et Eesti inimesed on tänase metsamajandamise intensiivsusest häiritud. Kui “nõuka ajal“ raiuti meil 2,5-3,5 mln m3 puitu aastas, siis täna 10-12 mln m3: kasv on 4-kordne. Sellises kontekstis kõlab Erametsaliidu juhi Andres Talijärve väide “Minu meelest oli nõukaajal raiepaanikat vähem” äärmiselt groteskselt.

Oleme teinud oma arvutused metsade hektaripõhiste andmete põhjal: väljaanne Mets 2016 (lk 34 tabel 1.3.4) annab üsna täpse ülevaate metsade pindalast 10-aastaste vanuseklassidena (0-10, 11-20, 21-30 jne). Meie arvutatud numbrid lubavad EMA “ametlikust” seisukohast veidi suuremat raiemahtu (6,2-6,7 mln m3/aastas), kuid me ei saa öelda, et meie arvutused täpsemad on. Tõenäoliselt tuleneb vahe asjaolust, et oleme need arvutused teinud puhtalt metsamajanduslikust vaatevinklist: need eeldavad, et me raiume kõik majandatavad metsad nende raieküpseks saamisel (mida mõistagi ei juhtu, aga mis suurendab probleemi kriitilisust). Nende arvutuste põhjal saame järeldada, et metsamajandamise seisukohast on männi, kase ja haavaga meil hästi: neid on piisavalt peale kasvamas. Kuuse puhul aga saab tänase raiemahu jätkudes raieküps mets otsa 18 aasta pärast ning lepa ja kõvade lehtpuude puhul juba 3-5 aasta pärast. Kuuse puhul võib osa noorest järelkasvust olla teiste puuliikide all II rindes, kuid üldpilti see palju paremaks ei tee.  Arvutusi saate kontrollida siit töölehelt 2 “Tänase raiemahuga”.
Allpool olevate graafiku vaatamisel on äärmiselt oluline rõhutada, et Forestly “puhtalt metsamajanduslik” arvestus võtab arvesse ainult seda, kui palju puitu on võimalik maksimaalselt majandusmetsandest välja võtta puistute raieküpseks saamisel ning jätab kõrvale kõik muud aspektid. Arvestades, et lageraie maht on koguraiest ca 76%, saame kõrvuti panna erinevad soovitused lageraiemahule Eestis:

Ettevõtjate soovitud raiemaht (MAK2030 lk 23)
Kogu raiemaht 12 mln m3/a (arvutuslik lageraie osa sellest 9,1 mln m3/a)
Keskkonnaagentuuri hinnang tegelikule raiemahule 2016 aastal (Mets 2016 tabel 3.3 lk 115)
Kogu raiemaht 11,3 mln m3/a ning lageraie osa sellest 8,7 mln m3/a)
Forestly "puhtalt metsamajanduslik" arvutus
Kogu raiemaht 8,2 mln m3/a (arvutatud lageraiemahu 6,2 mln m3/a põhjal)
EMA soovitus MAK2030 jaoks: 4 mln m3
Kogu raiemaht 5,26 mln m3/a (arvutatud lageraiemahu 4 mln m3/a põhjal)

Raieküpse kuuse või lepa otsalõppemine võiks muidugi pigem metsatööstust hirmutada, mitte metsamajandamise intensiivsuse üle kurtvaid Eesti inimesi. Samal ajal, kui meile räägitakse, et Eestis ei ole kunagi olnud nii palju metsamaad, tajuvad paljud eestlased probleemi selles, et metsatööstus näeb metsal ainult ühte funktsiooni: puitu kasvatada. Siin on võrdluseks vasakul metsamaa pindala muutus 2000-2017 ja lageraie maht 2007-2017:

Kui me kõik oma metsad raieküpseks saamisel lagedaks raiuksime, siis saaksid need liigid ja looduslikud kooslused, mis vajavad eluks vanemat metsa kui raieküps, elutseda ainult range kaitse all olevatel aladel.

Tänases raietempos jääb meile 10 aasta möödudes raievanusest vanemat metsa järele umbes 5-6%: arvutus tugineb asjaolul, et umbes 10 aastaga raiume ära kõik majandusmetsade raievanusest vanemad puistud, sh. osalise kaitsega kaitsealadel (vt.tööleht “tänaste_raievanustega” Tabel 5). Seejärel jääb meile raievanusest vanemat metsa ainult range kaitsega aladele – täna on nendel aladelraievanusest vanemat metsa 4% kogu metsamaa pindalast ning 10 aasta möödudes 5,5% (vt. Tabel 8).

Alusküsimuse võiks sõnastada seega: “Kas see 5-6% on piisav?
Olukorra kriitilisust ilmestab aga fakt, et kuigi range kaitse all on 13% metsamaad ja raievanusest vanemat metsa on täna ca 25% metsamaast, siis põlismetsa (loodusmetsa) on Eestis järel ainult 2% kogu metsamaast e. 47 300 ha (Mets 2017 lk 214). See on ca 1% Eesti maismaapinnast, kusjuures me ei tea täpselt, kus pool sellest asub – põlismetsa hulk 2% metsamaast on hinnang, mis  tugineb SMI proovitükkide põhjal koostatud prognoosile.

,

Seega peame tõdema, et oleme suutnud hävitada suure osa Eesti põlismetsadest, koos sellise metsatüübi ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja hingelise väärtusega. Säärast väärtusliku eluruumi on meil alles ainult 1% Eesti pindalast.

Mitmed loomad, näiteks nagu lendorav, on tänase “lageraiestsenaariumi” puhul määratud välja surema: puhtalt juba seetõttu, et väikestes suletud populatsioonides toimub geneetiline degradeerumine üsna kiiresti. 1998. aasta Punase Raamatu andmetel ohustab lageraie ja vanade metsade kadumine 177 liiki (13 on juba kadunud). Kahjuks ei saa uuemates andmetes sarnast sorteerimist teha, tabel ise on siin>>. Tasub arvestada, et Eesti ca 30 000 teadaolevast liigist on 1998. aasta Punases Raamatus kirjeldatud ainult 1315 liiki: e 177 ohustatud liiki ei ole kogu elurikkus, mida vanas metsa leida võib.

Mõistagi on metsal peale loodusliku mitmekesisuse tagamise veel teisigi funktsioone, millesse annab toreda sissevaate Valdu Mikita “Eesti looduse kannatuste aastad“.

Selle „lageraieprobleemi“ lahendamiseks võiks sobida püsimetsamajandamine. Püsimetsamajandamine tähendab, et metsa raiutakse lausa puuhaaval, häiludena või rakendatakse veerraie sarnast meetodit, mis võimaldab kergemate metsamasinate kasutamist.
Püsimetsamajandamine tagab, et mets on pidevalt „püsti“ ning selles on nii noort pealekasvu kui ka raievanusest vanemaid puid. See meetod tagab, et mets ja sealne elurikkus säilib, kuid samas saab metsamajandamisest tulu.

Püsimetsamajandamise edendamiseks oleme ellu kutsunud kaks organisatisooni: Forestly Eesti ja Püsimetsaühistu. Forestly on mõeldud nendele, kellel oma metsa ei ole, kuid kes soovivad panustada metsa säilimisse ning ühtlasi koguda raha tuleviku tarbeks. Püsimetsaühistu on mõeldud neile, kellel on oma mets ning kes soovivad rakendada seal püsimetsamajandamise meetodeid

Kuidas Forestly töötab?
Forestly on metsafond, mis töötab tulundusühistuna: ühistu liikmed saavad teha kas ühekordseid või väikseid igakuised sissemakseid ühistu põhikapitali (et koguda raha pensioniks või korteri ostuks vms). Nende sissemaksete eest saadud rahaga ostab Forestly metsamaad ja majandab seda püsimetsamajanduse meetodil. Metsa majandamisest saadud tulu teenib sissemaksete tegijatele eeldatavasti ca 3-6% aastast toetust. See on võrreldav pensionifondide tänase tasemega.

Püsimetsaühistu
Forestly loomise üks eeldusi on Püsimetsaühistu. See on metsaühistu, mis koondab neid metsaomanikke, kes soovivad oma metsa majandada püsimetsameetodil. Püsimetsaühistu eesmärgiks on, et võimalikult suurt osa Eesti metsadest majandataks püsimetsana, mis moodustab üle-eestilise metsamaa võrgustiku oma ökoloogilise, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise väärtusega.
Miks Püsimetsaühistu Forestly jaoks oluline on? Püsimetsamajandus on oma olemuselt „lageraiemeetodist“ ebatõhusam. Oluline osa efektiivsuse vahest tuleneb logistikast: osaliselt tehnika „metsa vedamise“ kulust ning peamiselt puidu müügiplatsile vedamise kulust. Seetõttu on Forestly tulusaks toimimiseks vajalik koondada metsaomanikke üle Eesti, kes saaksid koos samas piirkonnas olevad metsatööd ühele ajale planeerida. See ei ole mõistagi Püsimetsaühistu eesmärk, kuid selle loomisega kaasneb ühine kasu – nii Forestly kui ka kõikide teiste metsaomanike jaoks, kes soovivad oma metsa püsimetsana majanda majandada.